Šokolaadi ajalugu

Šokolaadi ajalugu algab tuhandete aastate tagusest Põhja-Ameerikast. Hiljutised avastused näitavad, et kakaopuu viljadest tehtud jooki jõid olmeegid juba 1900 a eKr ning kakao võlusid hindasid hiljem veelgi kõrgemalt maiad ja asteegid, kes omistasid kakaole jumalikke ja maagilisi omadusi.

Tollane šokolaad oli muidugi hoopis midagi muud, kui meie seda tänapäeval tunneme. Jook oli valmistatud kakaoubadest, tšillipiprast ja veest. Tšilli asemel kasutati ka vaniljet, ürte jm. Tahket magusat šokolaadi ei tundnud maailm veel mitu sajandit, selle leiutamise au kuulub hoopiski eurooplastele.

Kuna sealkandis ei tuntud suhkrut, oli jook kibe, sõna šokolaad algupäragi arvab kõige levinum teooria olevat tulnud nahuatlikeelsest sõnast “xocolatl”, mis tähendab kibedat vett. Vaidlus sõna algupära üle endiselt käib.

šokolaadi ajalugu

Nii maiadel kui asteekidel olid kakao joomiseks spetsiaalsed kaunilt dekoreeritud nõud. On arvatud, et eriotstarbelisi nõusid kasutati oma staatuse näitamiseks, et kõigile oleks kohe selge, mis jooki parasjagu juuakse. Igaüks endale kakaojooki lubada ei saanud. Oad olid käibel valuutana, ja kui sul seda va krabisevat eriti palju pole, siis sa ilmselgelt seda ka ei söö, vaid vahetad eluks vajalike kaupade vastu.

Mõned näited kakaooa väärtusest: 10 oa eest sai jänese, sama palju maksis prostituudi teenus ning 100 kakaouba maksis ori. Erinevates internetiallikates on toodud mõnevõrra erinevad hinnad, ilmselt on need pärit erinevatest aegadest ja kohtadest. Mõnedes Ladina-Ameerika osades kasutati kakaouba maksevahenina veel 18. sajandilgi.

Kakaod kasutati afrodisiakumina ning seda anti juua näiteks ka neile inimestele, kellel seisis ees ohverdusrituaali läbi elu kaotamine.

Euroopasse jõudis kakao esimest korda 16. sajandi alguses, kui oma neljandalt Ameerika-reisilt tõi selle kaasa Christoph Kolumbus.  Tema poeg Ferdinand on endast jätnud maha kirjelduse pealtnähtud olukorra kohta, kui mõnel pärismaalasel juhtus uba maha kukkuma – sellele tormati järele, nagu silmamuna oleks maha veerenud. Vaatamata sellele kakao siinpool ookeani siis veel mingit elevust ei tekitanud.

Meilt leiad Eestis käsitööna tehtud šokolaadi, mis sobib nii endale maiustamiseks kui headele sõpradele ja koostööpartneritele kinkimiseks.

Legendi järgi saanud Hispaania konkistadoor Hernando Cortéz esimest korda kakaod maitsta asteekide kuningalt Montezuma II-lt. Ja justnimelt legendi järgi toonud Cortéz paarkümmend aastat pärast Kolumbust šokolaadi ka Euroopasse. Sellega teooriaga aga samuti vaieldakse ja väidetakse, et kakao edukas maaletoomine toimus siiski hiljem ning selle eest peame tänulikud olema hoopis tollastele misjonäridele.

Olgu sellega kuidas oli, igatahes olid hispaanlased need, kes Euroopas esimestena jumalate jooki manustama hakkasid. Alguses hoiti seda teiste eurooplaste eest kiivalt saladuses. Saladuse levitajaks peetakse juute, kes pidasid kaubavahetust hispaanlastega ja nende kaudu jõudis kakao Hollandisse.

Šokolaad sai endale ka Euroopas afrodisiakumi maia oreooli ja esialgu manustas seda muidugi vaid kõrgklass. Kakaoubade transport teiselt poolt maakera oli kallis ning tihti riknesid need pikal teekonnal.

Laiemalt hakkas kakao Euroopas levima 18. sajandi keskel, kui hollandlasest keemik Coenraad van Heuten leiutas pressi, mille abil kakaovõi kakaooast eraldati. See tegi šokolaadi tootmise odavamaks ning aitas selle kvaliteedi püsivamaks muuta. Šokolaadi tänapäevane ajalugu algabki sealt.

Šokolaad muutus vormitavaks siis, kui britt Joseph Fry hakkas kakaopulbrile uuesti sulatatud kakaovõid lisama. Sealt edasi arendasid šokolaadi edasi mitmed tuntud nimed. Näiteks hakkas 1875 Daniel Peter kakaole piimapulbrit lisama (mille oli leiutanud Henri Nestlé) ning nii sündis piimašokolaad. Tänapäevase šokolaadi tootmisprotsessi üks olulisemaid etappe on aga segamine või hõõrumine (ingl. k. conch), mida tuleb teha kuni 72 tundi ja mille käigus šokolaad saavutab oma pehme ja siidise tekstuuri. Selle masina leiutamise au kuulub Robert Lindtile.

Lindti ja Nestlé nimesid võime praegugi maailma suurimate šokolaaditootjate hulgas näha. Šokolaadi tootmisest on saanud väga suur tööstusharu ning ainult pisikest osa (ca 0,5%) sellest võib pidada mahetootmise reeglitele vastavaks. Õnneks on mahekakao osa jõudsalt kasvamas, sest tarbijad on muutunud teadlikumaks. Toodete, mis šokolaadi nime kannavad, aga oma koostisosadelt seda ammugi enam pole, asemel on hakatud jälle hindama päris šokolaadi.

Vaata meie mahešokolaadide valikut siit.